Kasum tuleb sinu juurde, kui teed asju hästi, selgitas kasumit sada korda kasvatanud üritusturundusfirma Jolos partner Martin Rauam. Omanikud investeerivad tulust lõviosa ärisse tagasi.
- Viis korda käivet ja 100 korda kasumit kasvatanud Jolose meeskond (vasakult) Tanel Lillepalu, Kristjan Mazurtšak, Liis Kalvik, Sten Skolimowski ja Martin Rauam. Foto: Meeli Küttim
Gasellide koondtabelis kolmandale kohale kerkinud Jolos oli 1105 gasellfirma seas
5,5kordse käibekasvuga 40 ja
100kordse kasumilisaga 15 parema seas, kirjutas Äripäeva 27. veebruaril ilmunud erileht Gaselli TOP.
Äripäeva küsimustele vastavad Jolos OÜ partnerid ja ürituste projektijuhid Martin Rauam ja Tanel Lillepalu ning loovjuht ja ürituste projektijuht ühes isikus - Kristjan Mazurtšak.
Mis on mis
Jolos OÜ
Valdkond: üritusturundus.
Omanikud: Martin Rauam 44,99%, Tanel Lillepalu 44,99%, Kristjan Mazurtšak 10,02%.
Töötajate arv 2014. aasta lõpu seisuga: 6.
Käive 2013. aastal: 830 000 eurot, kasvades aastaga ligi 100% võrra ja kolme aastaga 5,53 korda.
Kasum 2013. aastal: 44 600 eurot, kasvades aastaga kaks ja kolme aastaga 100 korda.
Tänavuses
Äripäeva Gaselli TOPis saavutas kolmanda koha.
Gasellfirma ehk kiiresti arenev ettevõte kasvatab käivet ja kasumit kolmeaastase vaatlusperioodi jooksul poole võrra, kahjumit ei tohi olla.
Tänavuses TOPis osalemiseks pidi gasellfirma käive 2011. aastal ulatuma vähemalt 100 000 euroni ja jääma 2013. aastal alla 13 miljoni euro.
Äripäeva koostatud edetabelid leiab aadressilt
www.aripaev.ee/top.
Äripäeva arvutuste kohaselt on Jolose 2013. aasta kasum võrreldes 2011. aasta kasumiga kasvanud veidi enam kui 100 korda. Kuidas te seda tegite?
Tanel: Käibe ja kasumi kasvu on neil aastatel vedanud püsikliendid ja lisandunud suurkliendid, hankevõidud. Alustala on siiski professionaalne spetsialistest koosnev meeskond, kes suudab luua maailmatasemel loovlahendusi ja projektijuhtimist üritusturunduses. Võib julgelt väita, et investeerime enamiku oma kasumist tagasi meeskonna arengu ja heaolu tagamiseks.
Martin: Tegime oma tööd nii hästi ja suure pühendumusega, kui oskasime. Muu on lihtsalt statistika. Kasumi tagaajamisega ei ole kunagi teadlikult tegelenud, kasum on pigem vahend meie arengu ja jätkusuutlikkuse tagamiseks. Ma arvan, et kasumit ei aetagi taga, kasum tuleb ise sinu juurde, kui sa teed asju hästi.
Alustasite Jolos OÜga 2009. aastal ehk keset sügavat masu. Kas alustamine majanduslanguse ajal oli pigem proovikivi või hoopis Jolose edu alus?
Martin: Omamoodi oli ta mõlemat. Ühelt poolt ta meid väga ei mõjutanud, kuna olime uus tulija, kes pidi end n-ö tühja koha pealt tõestama niikuinii. Samas ei olnud meil alustajana suuri püsikulusid, mis tagas paindlikkuse turu muutustele reageerimiseks.
Tanel: Jolos suutis startida ja jõuda tänasesse punkti seetõttu, et me oleme esimesest päevast peale tahtnud eristuda - seda nii meeskonna käekirja, kvaliteedi kui ka loovlahenduste poolest. Algusaastad olid väga rasked, sest üritusturundus põhineb suuresti pikaajalisel usaldusel ning uuel ja tundmatul agentuuril on siinkohal palju eeltööd teha.
Öeldakse, et kui teed midagi väga suure kire ja pühendumusega, oma tegevust nautides, panevad seda ka teised tähele. Kas kirjeldatu käib ka teie kohta või kuidas olete tuntust kogunud või end turundanud?
Tanel: Nii ta on. Oleme tahtliku või aktiivse turundusega tegelenud vähesel määral ja enamik uusi kliente, tänaseid töid, on tulnud Jolosesse läbi soovituste või on meie poole pöördutud otse.
Kristjan: Rõõm on tõdeda, et kliendid hindavad meie töö kvaliteeti ja agentuuri käekirja. Jolose kliendiportfellist moodustavad üle 80% püsikliendid, mis annab meile suurepärase võimaluse nendega strateegiliseks koostööks. Arvan, et hea töö räägib enda eest ja kui aus olla, siis pole olnud ka väga palju aega oma töid ja tegemisi eraldi reklaamida.
Tasub teada
2013. aasta Kuldmuna galal sai Jolose meeskond kaks muna üritusturunduse valdkonnas: kuldmuna parima kujunduslahenduse eest üritusel ning pronksmuna parima kliendiürituse eest.
Kus näete Jolost viie aasta pärast?
Martin: Kõige suurem väljakutse on värskuse ja tiimisisese power'i, mis meid täna siia toonud on, hoidmine. Meie valdkonnas oled sa täpselt nii hea, kui su viimane töö. Pidev areng peaks toimuma nii värsketes loovlahendustes kui ka esmaklassilises projektijuhtimises. Kui meil ja meie klientidel tööd tehes silmad säravad, on kõik asjad võimalikud.
Kristjan: Jolos on täna üks juhtivaid üritusturundusagentuure Eestis. See on meie viimase viie aasta eesmärgistatud töö tulemus. Anname endale aru, et tippu jõudmine on alles algus ja tipus püsimine nõuab samuti igapäevast tõsist tööd. Eesti väikese turu tihe konkurents loob selleks omad eeldused, aga samas seab loovlahendustele mingil hetkel ka raamid ette. Usun, et naudime oma tööd ka viie aasta pärast.
Milline on teie ideaalne klient või kellele maailma tuntumatest ettevõtetest tahaks üritust korraldada?
Kristjan: Kliendisuhe algab esmasest kliendikontaktist. Hea personaalne koostöösuhe kliendi esindajaga, terve ettevõtte sisekultuur, produktiivne meeskonnatöö koos kliendiga - need on kindlasti esmased ideaalse kliendisuhte komponendid. Siit edasi võime juba fantaseerida, kas meile meeldiks teha tööd IT-valdkonna klientidega, lansseerida Ferrarisid või aidata talvel kodututele jõulupakke jagada. Mul isiklikult puuduvad viimase osas eelistused, kui esmalt väljatoodud kategooriad toimivad.
Martin: Nõustun suures osas Kristjaniga ja õnneks on meie töö selline, et laseb näha väga erinevate äride köögipoolt väga lähedalt. Ma arvan, et meil juba on palju väga ägedaid kliente, kes on Eesti mõistes väga suured tegijad ning kellest mitmed on ka muljetavaldava rahvusvahelise lennuga. Seega kliendiportfelli väärikuse või põnevuse muresid meil ei ole.
Millised on Eesti üritusturunduse trendid lähiaastatel?
Martin: Üritusturunduse rolli üldises ettevõtluskommunikatsioonis hakatakse järjest rohkem teadlikult suunama ning nii liigub meie valdkond tugevamalt ühte ritta muude turunduskommunikatsiooni valdkondadega. Üritusturundus ei ole meelelahutus, vaid tööriist firma kuvandi kujundamisel klientide või töötajate silmis.
Üritusturunduse tuleviku trende ja suundi määravad peamiselt ettevõtluskultuur ning sellega koos ka personalipoliitika ja firmade üldise kuvandi areng, turundustrendid ja teatud määral ka meelelahutusmaailma suunad.
Tanel: Ürituste iseloom tervikuna on juba muutunud ja see trend Eestis ka jätkub. Üha rohkem kliente väärtustab läbimõeldud terviklahendusi, ootab agentuurilt tulemusi, erilahendusi, arenemist koos kliendiga jne. Neid eesmärke siiski ühekordse projektiga ei saavuta ning minu hinnangul liigub seetõttu koostöö pikaajalisema eesmärgi poole. See kujundab ümber turu olemust ja vähendab mõlemalt poolt inimressursi raiskamist.
Kristjan: Need on huvitavad protsessid, mis käivad tihti käsikäes massimeedia kanalites aktuaalsete trendidega. Ma tahaks üritusturunduses näha rohkem inimlikkust ja sisulist koostööd, sest meie töö keskmes on alati inimene. Me töötame inimestega ja loome seeläbi elukeskkonda, milles elame. Suures plaanis näen võimalust kaasa rääkida meie ettevõtluskeskkonna arendamises ja elukeskkonna kujundamises üldiselt.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.